Kordetamine kapsoniga: abiratsmeid pole enam kunagi vaja!

Kordetamine on alati teema, mille kohta on palju küsimusi: kas, kuidas ning kui palju seda üldse teha? 
Klassikalises ratsutamiskunstis on kordetamine- nagu käekõrval treenimine- oluline hobuse treeningu osa. Kordetööl liigub hobune ringsel trajektooril ning selleks, et säilitada otsesus, peab tema terve keha võtma painde. Selleks punktis läheb enamasti asi keeruliseks: ilma korrektse paindeta pole hobune ringil liikudes tasakaalus ja liigub justkui mootorratas, mis kurvil püsti püsimiseks tuleb kallutada liikumise suunda. Kui sellele lisada ka suur kiirus, on selline treening tõesti hobuse kehale ja vaimule kurnav. Ratsutamiskunstis on aga kordetamise esmane eesmärk- nagu käekõrval töötamiselgi- saada hobune külgsuunas painutama, astuma sisemise tagujalaga keha raskuskeskme alla ning sirutama seejärel oma ülaliini ette-alla suunas. See toimub kõigis kolmes allüüris, liikumisel on rahulik ja voolav rütm ning kasutatakse samu märguandeid, mis käekõrval töötamisel. Lisaks hääle, kehakeele ja piitsamärguannetele on kapsonilt antavad ratsmemärguanded alati kerged ja selgelt mõistetevad: need on poolpeatused ninalt külg-, ette-, alla- ,üles- või tahasuunas, olenevalt sellest, kuidas on meil vaja hobuse pea ja keha asendit korrigeerida. 
Kordetamisel kehtib kindlasti mõte, et vähem on rohkem ja eelkõige tuleks rõhuda enda ning hobuse tundlikkusele, heale algele ja püüdlusele, mitte kiirusele või asendi absoluutsele korrektsusele. Head kordetamist!

---