  Ratsutamiskunsti treeningus ei kasutata piitsa ega stekki hobuse löömiseks, et teda karistada või liikumist sooritama sundida. Stekk on delikaatne tööriist, mida hobune ei tohi karta ning selle kasutamist nimetatakse prantsusepäraselt touché'ks, mis tähendab puudutust. Enne steki kasutamisele võtmist peab hobune olema õppinud reageerima inimese kehakeelele ja suunavale nöörivibutusele ning algaja hobusega ei ole steki kasutamine üldsegi hädavajalik või mõtekas. Me ei tohiks hobust stekiga hirmutada, sest see tekitab temas põgenemissoovi- seesuguse hobuse käitumist juhib adrenaliin ning ta soovib hirmutava faktori eest vaid põgeneda. Hobused- nagu kõik elusolendid- on suutelised hästi õppima vaid rahulikus keskkonnas, ilma psüühilise ärevuseta. Stekiga karistamine õpetab hobusele inimest (ja stekki ja seda olukorda) kartma ning ei ütle talle, kuidas ta käituma peaks. Nii steki kui piitsa kasutamise juures on tähtis selle käes hoidmise ning suunamise oskus. Stekki ei tohiks (ei sadulas ega maa peal olles) sõrmedega pigistada, samuti mitte jäigastada ülajäset randmest või küünarliigesest. Stekk annab meie teisejärgulistele juhtimisvõtetele (esmaseks juhtimisvõtteks on istak) justkui pikenduse, olgu see meie käe või sääre töö parandamiseks. Ratsutamiskunsti treeningus on rõhk juhtimisvõtete kerguse suunas, mistõttu tuleb alati alustada vähimast võimalikust ja maksimaalsest vajalikust mõjutusest. Praktikas tähendab see, seda enne piitsaga hobuse puudutamist, tuleb rakendada oma kehakeelt ja häält ning läheneda (suunata) stekiga, alles viimaks teda sellega katsuda (koputada). Stekiga koputamist kasutatakse just hobuse baastreeningu edenedes külgliikumiste sooritamisel ning hobuse koondusvõime parandamisel. Selleks, et hobune saaks parema rühi ja tasakaaluga liikuda, peab ta hakkama rohkem oma tagujalgade liigeseid kõverdama ning voolav ja sujuv liikumine peab toimumas kehas tervikuna. Traditsioonilise abistava võttena kasutatakse steki puudutusi erinevates hobuse keha piirkondades. Treeneri ülesanne on mõista ja jälgida, kas liikumist (näiteks tagujala põlveliigeste kõvendamist) on hobuse kehas kuskil piirkonnas liigselt vähenenud või puudulik ning siis taktitundeliselt seda suurendada püüda. Läbi seesuguse tegutsemise, paraneb hobuse keha liikumine tervikuna. See on analoog sellele, kuidas dirigent suunab orkesteris pillimängijaid- kes ja kui palju parasjagu mängima peaks. Head lisalugemist steki teemal ning kuidas treeningprotsessi ilma karistamiseta üles ehitada, leiab ikka Tuire Kaimio piiblist "Koos Hobusega". Eda Vallimäe ©
1 Comment
 Kordetamise mõte ei ole hobuse jooksutamine. Selleks peab hobune saama karjas vabalt teiste hobustega piisavalt igapäevaselt liikuda. Kordetamise mõte on õpetada hobusele, kuidas liikuda ringjoonel tasakaalus. Tasakaalus liikumine vajab esmalt rahulikku tempot ning madalat allüüri, sest vead sammus on ka vead traavis ning galopis. Selleks, et liikuda tasakaalus, peab hobune alati võtma liikumise trajektoori kuju. Kordetamise puhul tähendab see volti ehk painutama end kogu kehast sissepoole suunas nõgusaks. Siit alates läheb asi aga keeruliseks: ilmsiks tuleb hobuse loomupärane kehapoolte ja erinevate kehaosade (nagu kael ja tagaveerandid) elastsus, tagujalgade erinev tõukejõud, tendents liikuda raskusega esiotsal jne. Selleks, et hobune saaks oma kehas võimalikult tasakaalukaks ja tugevaks, et ka meid kergusega oma seljas kanda, peab treeninguga seesuguseid asümmeetriaid vähendama. Hobune peab õppima enda kogu keha painutama ning liikumisenergiat läbi selja pea poole edasi andma. Seesugune liikumise voolavus hobuse keha sees on taga- ja esiotsa ühendatus. Kordetamisel õpib hobune inimese kehakeele märguandeid kuulama, oma ülaliini (selga ning kaela ülemist osa) ette-alla suunas sirutama, samuti ka kõiki teisejärgulisi juhtimisvõtteid (nagu ratsme-, steki- ja häälmärguanded), mida ratsanik kasutab hiljem ka sadulas, et kinnistada istaku (kui esmase juhtimisvõtte) märguandeid. Ratsutamiskunsti treeningus ei kasutata kordetamisel hobuse pead fikseerivaid abiratsmeid.
|
Ratsutamiskunst.ee blogi ..... on Eda Vallimäe poolt kirjutatud artiklite ja teooriamaterjali kogumik. Lugemiseks vali allolevast tulbast sobiv kategooria. Blogiarhiiv
June 2020
Kategooriad
All
|
RSS Feed