Kordetamise mõte ei ole hobuse jooksutamine. Selleks peab hobune saama karjas vabalt teiste hobustega piisavalt igapäevaselt liikuda. Kordetamise mõte on õpetada hobusele, kuidas liikuda ringjoonel tasakaalus. Tasakaalus liikumine vajab esmalt rahulikku tempot ning madalat allüüri, sest vead sammus on ka vead traavis ning galopis. Selleks, et liikuda tasakaalus, peab hobune alati võtma liikumise trajektoori kuju. Kordetamise puhul tähendab see volti ehk painutama end kogu kehast sissepoole suunas nõgusaks. Siit alates läheb asi aga keeruliseks: ilmsiks tuleb hobuse loomupärane kehapoolte ja erinevate kehaosade (nagu kael ja tagaveerandid) elastsus, tagujalgade erinev tõukejõud, tendents liikuda raskusega esiotsal jne. Selleks, et hobune saaks oma kehas võimalikult tasakaalukaks ja tugevaks, et ka meid kergusega oma seljas kanda, peab treeninguga seesuguseid asümmeetriaid vähendama. Hobune peab õppima enda kogu keha painutama ning liikumisenergiat läbi selja pea poole edasi andma. Seesugune liikumise voolavus hobuse keha sees on taga- ja esiotsa ühendatus. Kordetamisel õpib hobune inimese kehakeele märguandeid kuulama, oma ülaliini (selga ning kaela ülemist osa) ette-alla suunas sirutama, samuti ka kõiki teisejärgulisi juhtimisvõtteid (nagu ratsme-, steki- ja häälmärguanded), mida ratsanik kasutab hiljem ka sadulas, et kinnistada istaku (kui esmase juhtimisvõtte) märguandeid. Ratsutamiskunsti treeningus ei kasutata kordetamisel hobuse pead fikseerivaid abiratsmeid.
0 Comments
Videomeenutus sellest, kuidas neli eestlast käisid vabakuulajatena Soomes Bent Branderupi treeningkliinikus (31.10.-01.11.15), Granasa tallikompleksis (Degerby, Inkoo). Sama treeningkliiniku teooriakonspekt on siin. Kordetamine on alati teema, mille kohta on palju küsimusi: kas, kuidas ning kui palju seda üldse teha? Klassikalises ratsutamiskunstis on kordetamine- nagu käekõrval treenimine- oluline hobuse treeningu osa. Kordetööl liigub hobune ringsel trajektooril ning selleks, et säilitada otsesus, peab tema terve keha võtma painde. Selleks punktis läheb enamasti asi keeruliseks: ilma korrektse paindeta pole hobune ringil liikudes tasakaalus ja liigub justkui mootorratas, mis kurvil püsti püsimiseks tuleb kallutada liikumise suunda. Kui sellele lisada ka suur kiirus, on selline treening tõesti hobuse kehale ja vaimule kurnav. Ratsutamiskunstis on aga kordetamise esmane eesmärk- nagu käekõrval töötamiselgi- saada hobune külgsuunas painutama, astuma sisemise tagujalaga keha raskuskeskme alla ning sirutama seejärel oma ülaliini ette-alla suunas. See toimub kõigis kolmes allüüris, liikumisel on rahulik ja voolav rütm ning kasutatakse samu märguandeid, mis käekõrval töötamisel. Lisaks hääle, kehakeele ja piitsamärguannetele on kapsonilt antavad ratsmemärguanded alati kerged ja selgelt mõistetevad: need on poolpeatused ninalt külg-, ette-, alla- ,üles- või tahasuunas, olenevalt sellest, kuidas on meil vaja hobuse pea ja keha asendit korrigeerida. Kordetamisel kehtib kindlasti mõte, et vähem on rohkem ja eelkõige tuleks rõhuda enda ning hobuse tundlikkusele, heale algele ja püüdlusele, mitte kiirusele või asendi absoluutsele korrektsusele. Head kordetamist! |
Ratsutamiskunst.ee blogi ..... on Eda Vallimäe poolt kirjutatud artiklite ja teooriamaterjali kogumik. Lugemiseks vali allolevast tulbast sobiv kategooria. Blogiarhiiv
April 2022
Kategooriad
All
|