Maatöö (groundwork) ja treening käekõrval
Mis on ratsahobuse treening läbi maatöö ja käekõrval treeningu?
Käekõrval treeningu eesmärk on hobuse ratsastuse edendamine ilma ratsanikuta. Laiemas plaanis kuuluvad siia alla kordetamine, topeltkordetamine, töö kahe ratsmega, töö piilarite vahel ja treening lühikeste ohjadega. Kitsamas plaanis tähendab see treeningut otse hobuse kõrvalt. Käekõrval treeningut saab kasutada noore hobuse ratsastustreeningu alustamisel või selle täiendamisel, samuti kasutatakse käekõrval töötamist või selle elemente ka teistel ratsutamisaladel ning hobuste rehabilitatsioonis (taastusravis).
Hobuse käekõrval treenimine on unustatud vana meetod: ajalooliselt kasutati hobuse treenimist käekõrval nii ettevalmistamiseks kui ratsastuse täiustamiseks. On teada ratsutamismeistereid, kes ei läinud hobusele enne selga, kui too oli käekõrval treenitud sooritama piafeed. Tänapäeval kasutatakse käekõrval treenimist laialdaselt näiteks klassikalises/barokk koolisõidus ja akadeemilises ratsutamiskunstis.
Miks ratsahobust käekõrval treenida?
Hobuse jaoks on käekõrval treening kui võimlemine, liikumisravi. See lihtsustab ja kiirendab õppimist, sest selleks ajaks kui ratsanik selga läheb, oskab hobune juba liikuda tasakaalukamalt. Lisaks on hobune käekõrval ära õppinud ka juhtimisvõtted, mida ratsanik kasutab sadulast. Käekõrval treening toimub samade põhimõtete järgi nagu hobuse ratsastus- eesmärgiga aidata hobust parandada tasakaalu, vähendada kehapoolte asümmeetriat (kõverust), õpetada ennast kandma ning koondama ja sooritama külgliikumisi.
Missusugusele hobusele sobib käekõrval treening?
Võimlemine käekõrval sobib igale hobusele- olenemata tõust, suurusest või vanusest. Treening lähtub alati antud hobuse individuaalsetest omadustest.
Mida on vaja, et alustada seesuguse treeninguga?
Vaja on aega, tahet ja hobust. Selleks, et hobusega võimlemisest ei kujuneks üks suur lükkamine-tõmbamine ja arusaamatus, siis on oluline, et hobune ja inimene on loonud omavahelise suhtluskeele. Seda on võimalik teha maatööga, kus läbi teadliku hobukäsitluse meetodite õpib inimene hobust kuulama, märkama tema käitumist ja tagasisidet meile, kasutama kergusel põhinevaid märguandeid, looma turvalisi situatsioone enda ja hobune jaoks ning nägema hobuses partnerit. Hobusele õpetab teadlik hobukäsitlus "kombeid", meid austama, järgima ja usaldama.
Hobukäsitluse kohta saab rohkem lugeda siit: LINK. Alles pärast seda saame me tegelema hakata hobuse ratsastusega (võimlemisharjutused, hobuse keha suunamine ja korrigeerimine) kas seljas või läbi käekõrval treeningu.
Mis varustust ma vajan?
Varustusest on eelistatud alustada kapsoni/kordepäitsetega, kuid olenevalt hobuse ja inimese oskusklikkusest on võimalik kasutada mistahes valjastust. Vaja on ka pikemat (max 4-5 m) nööri ja/või ratsmeid ning koolisõidustrekki.
Käekõrval töötamiseks on hea treeningvahend kapson, eriti noore või ümberõpetamisjärgus hobuse puhul, kuid olenevalt treeneri võimekusest ning iga hobuse eripärast, saab kasutada mistahes valjastuse liiki. Kapson võimaldab anda täpseid ratsmemärguandeid ilma (õpetamisjärgus) hobust suust häirimata ning käekõrval tööd õppides on ka inimesele kapsoni käsitlemine suulisest lihtsam. Treeningu arenedes võib valjastust kombineerida ka suulisega.
Mis (ratsastus)harjutusi käekõrval treening õpetab?
Käekõrval treening saab õpetada kõiki ratsastusharjutusi! Käekõrval treening õpetab hobusele sirutama oma ülaliini ette-alla käekontakti suunas, painutama mõlemal ratsmel, astuma tagumiste jalgadega keha raskuskeskme alla (õlad ees harjutus), sooritama külgliikumisi (nagu õlad sees, traavers, küljendamine ja renvers) ja piruette.