Liimitavatest plastraudadest ning barefoot kabjahooldusest

Viimastel kuudel olen sotsiaalmeedias jaganud pilte liimitud plastraudadest, mis on iga kord elevust ning küsimusi tekitanud- mis need on, kust neid saab, kuidas need all püsivad, miks selliseid kasutada jne. Otsustasin seda teemat veidi pikemalt avada, sest Eestis ilmselt tab-süsteemiga plastraudu tõesti kuskil ei kasutata (kas keegi mõnda muud liimimise tehnikat PLASTrauaga on teinud? Anna endast märku ning jaga kogemusi 😉)

Igatahes, lugu algab tegelikult sellest, kuidas nüüdseks üle 10 a tagasi hakkasin esmalt omal käel raamatute (sest siis oli internett veel lapsekingades) abil, hiljem välismaal professionaalide käel ning koolitustel, õppima rauavaba kabjahooldust. See oli tingitud asjaolust, et sepp lihtsalt ei käinud siis kui vaja oli ning isegi mina juba tollal sain aru, et õige kabjahooldust peaks olema midagi muud, kui vaid kabja lühikeseks lõikamine, eriti veel nii, et hobune pärast pikalt hellitab, probleemid püsivad, kabjad sümmetrilised, kiilud kitsad, ninad pikad ning kabjad näevad hoopis midagi muud välja, kui pildid heas tervises ja tasakaalus kabjadest.
Sellest ajast saati on barefoot kabjahooldus olnud mu suur hobi Mis on aga rauavaba kabjahooldus? Lühidalt öeldes tähendab barefoot kabjahooldus, et hobuse kapjade eest hoolitsetakse, st hobust värgitakse, söödetakse ja peetakse viisil, mille tulemuseks on tugevad, terved ja tasakaalus kabjad. Jah, see võib kõlada uina-muina lumehelbekese jutt, kuid tegelikult ei ole ;) ja PÄRISELT tõsised kabjaproffesionaalid tegelevad sellega, missest et Eestis see kõik veel lapsekingades. Aga tagasi teemasse. See kui palju ning mis pinnasel hobune liigub, mida ta sööb ning mismoodi ja mis aja tagant me teda värgime, mõjutab 100% hobuse kabjade tervist (ja tema üldtervist!). Barefoot tähendab otseloomulikult, et suurema toe ja kaitse vajadusel ei kasutata metallraudu, vaid kabjasusse ning plastraudu (nende kasutamise põhjuste kohta veidi hiljem). Metallraudade vastasus on tegelikult täielikult põhjendatud ega sarnane mingile sektiliikumisele :P (täiesti teaduslikult korduvalt uuritud): metallraud vähendab kabjamehanismi- see tähendab, et loomulik kabja amortisatsioon väheneb ning tagant lahtine (st nö kõige tavalisem ja levinum hobuseraud) raud tekitab kabja tagaosa deforeerumist (kaudaalne läbivajumine) ning atrofeerumist (kabja kiilupatjade kõhetumine- need on kabjad ühed suurimad amortisatsiooni tagamisel). Välismaal ka sepad juba tunnevad neid probleeme ära ning on leiutatud lahendusi ja alternatiive ka nö traditsionaalses sepatöös (järjepidev kiilu toestuse kasutamine avatud metallraudadega, naeltega löödud tagant kinnised plastrauad, vajadusel ja võimalusel IGA aasta vähemalt paar kuud ilma raudadeta olek, et kabja sisemised struktuurid saaksid taastuda jne jne).

Antud kirjutis tahaks aga avada liimitud plastraudade teemat. Miks liimitud- kas naelad on ka pahad? Ma arvan, et naelte kasutamine raua kinnitamisel (olgu siis tegemist plast- või metallrauaga) ei ole omaette suureks probleemiks. Jah, nael läbib kabja valgeviiru ning vale asetuse korral on küll oht nii infektsiooniks kui ka valureaktsiooniks. Naelad ise aga suurel määral kabjamehhanismi toimimist ei takista (seda võivad teha liiga tagumise asetusega naelad küll), uuringud on hoopis leidnud, et need liimimise tehnikad, mille puhul liim asetatakse ka kabja alla, pärsib rohkem kabjamehhanismi toimimist, kui naeltega kinnitatud rauad. Miks see kabjamehhanism nii oluline on? See on esiteks kabja loomulik (st evolutsioonilaselt loodud) viis toimimiseks: kokkupuututel maapinnaga kabja tagaosa laieneb ja avardub ning kabi madaldub, mis pakub sõnaotseses mõttes vedrustust hobuse luulisele struktuurile (ja seeläbi kehamassile), et vältida põrutust ning teisalt pumpab kabjamehhanism keha distaalsetesse osadesse (sh kapjadesse) verd. Viimane on aga ülioluline kudede verevarustuse tagamisel ning arenemisel/taastumisel. Ehk kui hobune liigub vähe või kabi ei ole (värgitud) tasakaalus, siis on kapjades ka vähenenud verevarustus ning suurenevad varem mainitud pehme koe atroofia.

Tagasi plastraudade juurde. Mis need nüüd ikkagi on? Kõnekeeles plastraudade nime all tuntud komposiitrauad (composite shoe) on painduvast kummi-plastisegusest materjalist painduvad hobuse“rauad“, mis on maailma kasutusel juba vist võib öelda paarkümmend aastat vähemalt. Mõned neist on tugevamast kummist, teised veidi painduvamast, mõnel neist on ninaosas sees õhuke rauatükk (annab suurema stabiilsuse kabjaluu alla, kuid ei vähenda kabjamehhanismi toimumist), mõndasid saab alla panna naeltega, mõndasid saab liimida jne jne. Võimaluste piirid on üsna laiad, samuti liimimise tehnikad (erinevat sorti liimid, liimi hulk ning liimi asukoht- kas talla all või vaid kabjaseinal). Komposiitraudasid iseloomustab aga see, et
1) nad on tagant kinnised, et pakkuda kabja tagaosale (päkkadele ja kiilule) tuge ja stimulatsiooni, et kabja sisemised struktuurid (peamiselt kiilupadjad) ei atrofeeruks (kõhetuks) ega deformeeruks (vale ehk ebafunktsionaalse kujuga)- just nii nagu kabi funktsioneeriks ilma rauata ning
2) nende suhteliselt pehme aga siiski stabiilne kummi-plastisegust materjal võimaldab kabjal säilitada oma loomupärane kabjamehhanism (võrdlusena metallrauaga, mis seda piirab)

Okey... aga miks neid ikkagi vaja? Kui barefoot kabjahooldus on nii hea, siis võiks ju olla probleemid lahendatud ning meil ei ole midagi vaja kabja külge panna? Kahjuks on kabi nii keeruline looduse ime, et seda mõjutavad faktoreid on palju. Hea kabjahooldus ei ole vaid see, et kabjad on "ilusad" või et hobune ei lonka. Tihti ratsanikud ei tea tegelikult, millised ka peaksid nende hobuste kabjad tegelikult välja nägema või kuidas hobune peaks jalga maha asetama. Kui me soovime treeningus tegeleda peenema kommunikatsiooni ja ka füüsiliselt raskemate harjutustega, siis ei saa mööda vaadata näiteks sellest, et kabjakuju ning kabja maandumise mehhanism mõjutab hobuse rühti, lõdvestust ning liikumist/võimet läbi kogu keha töötada ehk teisisõnu vale kabjaluude joonduse ning varbale maandumisega tekitab hobuse kehasse kompensatoorseid liikumismustrid ( ülekoormused, asümmeetriad). Minu kogemusel on nii professionaalid kui ratsanikud veel väheste teadmiste ja oskustega selles vallas. Heas tervises kabjad, mis ei kurna hobuse keha, on tugevad aga samas adaptiivsed, suurte amortidega maandudes päkkadele, õigete teljenurkade, suurte kiilude ja lühikese ninaga, omajagu nõgususega ning paksu tallaga.
Mõnikord ( või isegi tihti) on kabjatervis AGA tugevalt negatiivselt mõjutatud
- vale värkimistehnika
- vale rautuse
- liiga pika värkimise/rautamise tsükli
- ülekaalu
- söötmisvead (liiga vähe mikromineraale, liiga palju rauda, liiga palju lihtsüsivesikuid, liiga vähe aminohappeid- eriti "dieedil" hobused või ainult heinal hobused)
- liiga vähe liikumist ja/või liiga vähe liikumist kapju stimuleerival (abrasiivsel) pinnasel

Nende asjade tulemusel võivad hobusel välja areneda nii kliinilised kui sub-kliinilised kabjaprobleemid/üldised terviseprobleemid ning mõne või kõikide nende probleemide koosmõjul on meil mõnikord vaja "lisakompensatsiooni" välise toetuse näol, et hobune ennast oma kapjades paremini tunneks 😊 Ning kahjuks olen ka mina olukorras, kus hobuse pidamise aspektidest ei saa ma pakkuda neile seda, mis nende kapjadele ning tervisele parim oleks. Tuleb leida kompromisse! Lisaks on oluline lisatoe kasutamise põhjendus, et kabjad kohanevad selle keskkonna järgi, kus hobune enim viibib- kui ta viibib suurem osa ajast pehmes mullakoplis, siis on ka naljakas eeldada, et kivisel kruusateel ta enesekindlalt suudab kõndida, sest kabjad ei ole kohastunud sellise keskkonna jaoks... Hobused ja nende (kabja)tundlikkus ja tervis on väga erinevad!
Olen aastaid erinevate hobustega kasutanud kabjasusse, kuid olen laisk ..ning väsinud kabjasussidega mässamisest :P ning kuna plastraud on põhimõtteliselt kabjasussi tald 24/7 hobuse jala küljes, siis oli see antud hobuse jaoks täpselt õige lahendus, et aidata tal muuta varvas ees või lamedalt kabjaga maandumise liikumismustrit- ei olnud võimalik luua muutust, kui toestus oli vaid 1h päevas. Selletõttu võtsin mõned kuud tagasi ette teekonna, et õppida selgeks plastraudade liimimine. Olen nüüdseks kasutanud 5 tsüklit Duplo plastraudu ning hetkel käsil kolmas liimiraudade tsükkel ( ca 4 nd ühe tsükli pikkus minul olnud hetkel). Tegemist on kindlasti õppekõveraga, et saada selgeks õige raua kuju ning vajalik modifikatsioon antud hobusele ( Duplo firmal väga suur valik), tab-süsteemi ( "kõrvakeste") sulatamine plastraua külge, kabja ettevalmistus ning siis muidugi liimimine ise, mis võtab küll kõige vähem aega ;) rauad püsivad all nii lume, jää ja mudaga. Seppade arvamusele vastupidiselt ei ole liimiraud sellel hobusel MITTE ühtegi korda alt ära tulnud ja seda ka siis kui esimesel tsüklil hobune pidevalt omale päkkadesse hakkas astuma ( hiljem sain probleemist aru)- imestan kui tugev on Duplo liim! Jah, mõni kõrvake on siiski üksikuna kuskilt lahti vahepeal löönud või plastiku sulatus on väikeses alas alt vedanud ( see kõige olulisem samm!), kuid alguse õppimise kohta siiski pole siiski paha :) Mis kõige tähtsam- plastraudade puhul säilib kabjamehhanism, kabja pehmekoe struktuurid saavad tuge/pinnastimulatsiooni, et suuremaks kasvada, mitte kõhetuda ning konkreetselt selle hobuse puhul tõin breakoveri tahapoole, et maandumine saaks minna päkkadele ja päkad aja jooksul püstisemaks. Olen mega rahul, kui palju hobuse liikumise kvaliteet nendega on paranenud, isegi kui selle töö õppimine on kallis ja aeganõudev olnud. Kes juba ise oma hobuseid värgib ning tahab kabjasussidest pääseda või seni värkimisega lahendamata kabjaprobleeme ära lahendama hakata, siis soovitan Duplo plastraudu Konkreetsete küsimuste korral proovin vastata, kuid palju infi leiab nt duplo-frank.de lehelt (inglise keeles ka olemas) või siis glue-on shoes Facebooki grupist.
Kindlasti tuleb küsimusi, et mis täpselt vaja osta on ning palju see maksab? Panen mingisuguse ülevaate juba ennetavalt siia kirja. Lisatud pildil on hobusel:
Duplo plastrauad ca 20-30 euro vahel paar (oleneb mudelist), tabs („kõrvakesed“, mille abil raud kabja küljes püsib) ca 20 eurot kahele jalale, liim ca 10 euri pudel (jätkub ehk ca 8 raua liimimiseks- ja ma olen raisanud ikka mõnuga :P), kabjapinna ja tab-ide puhastusvahend ca 15 eur (jätkub pikalt), kabja pehmete kudede stimulatsiooniks ja kabjatalla/kabjaluu toetuseks spetsiaalne silikoonmaterjal DIM (lühend: dental impression materjal ehk põhimõtteliselt hambajäljendite tegemise silikoonmaterjal) ca 100 euri (jätkub pikalt- hinnanguliselt ehk ca 10 -15 jala jaoks- pole veel otsa saanud igatahes). Raudu saab panna ka ilma DIM’ita, kui hobune seda ei vaja. Sellisel juhul on materjalikulu kahe jala jaoks ca 60-70 euri. AGA plastrauad käivad edukalt mitu ringi ehk on korduvkasutatavad kuskil 3-4 tsüklit (olevalt siis kulumise astmest), mis toob hinna tegelikult alla 😉 Tööriistadest on veel kabjavahenditele lisaks vaja ketaslõikurit ja kuumaõhupüstolit ning akutrelli kui krihve ka lisada. Ning siis on muidugi võimalik plastraudu ka naeltega kinnitada, mida välismaal sepad edukalt ka teevad ja sellisel juhul hind oluliselt madalam. Firmadest kasutatakse enim: Easyshoe, Duplo, Epona.


PS 1! Liimiraudade firmasid ja tehnikaid on tõesti palju, kuid hetkel olen saanud Duplo plastikud enda jaoks toimima 😊
PS 2! Ma ei paku liimiraudade teenust! Võib-olla tulevikus teen seda lähiümbruses, kuid hetkel pole lisatöödeks tõesti aega. Kirjutis on tehtud inspiratsiooni ja teadlikuse tõstmise eesmärgil.
PS 3! Kui sa vajad oma hobuse kabjade tervise osas abi (st teenust), siis soovitan professionaalset barefoot kabjahooldajat Laura Lemmingut.