Korrektne pikendatud traav?

Poola leht classicalway.pl, mis on pühendunud hobuste harmoonilisele (klassikalisele) ratsastusele, on teinud kiire ja  selge illustratsiooni sellest, kuidas hinnata erinevaid kvaliteedinäitajaid traavis. Pikendatud traav, nagu koondtraavgi on hea indikaator hobuse enesekande ning ratsastuse kvaliteedi kohta. Vaata ja treeni oma silma!

​Korrektse pikendatud traavi check-list:

• hobuse jalad liiguvad paralleelselt. See on viide sellest, et hobune tõstab ennast esiotsalt (sh esijalad) täpselt nii palju kui tema taguots suudab kanda (so enda alla astuda. Väga suured esijala liigutused ei ole lihtsalt puht biomehaaniliselt võimalikud ilma, et hobune oma raskust teisele esijalale ei tooks. Tagujalad on siis ka rohkem tahapoole tõukavas kui kandvas tendentsis. 
• hobuse esijala liigesed ei tohi olla täielikus sirutatuses. Vastupidist kutsutakse nö varbaviskamise traaviks (toe-flicking trot), mis on tingitud liiga suurest tagant edasiajamisest, kuid samaaegsest eest kinni hoidmisest. Energia hobuse kehas ei saa piltlikult öeldes voolata ning väljendub jalgade viskamises.  
• hobuse pea peab olema vertikaalist eespool. Ratsme taga  väldib hobune juhtimisvõtetes olemist, on küll justkui "kerge" käe otsas, kuid ei ole kogu kehaga liikumises sees: liikumine on jalgades, kuid ei väljendu tema terves kehas ning hobune ei siruta ratsme poole. Hobune peaks alati säilitama sirutatuse ratsme poole, olgu liikumine sirutatud, keskmises, koondatud või pikendatud keharaamis. 
• hobuse selg peab olema tõstetud asendis, mis võimaldab hakata läbi selja ennast (ja ratsanikku) kandma ning läbi selja õõtsuma (ehk hakata läbi selja liikuma). Kui hobune on seljast nõgus, ei ole tema esi- ja taguots ühendatud ning ta liigutab vaid taaskord jalgu. Meie eesmärgiks on edasiajavate juhtimisvõtetega ja pehme ning tundliku käega suunata hobust esmalt sirutama ja siis koondama ja siis pikendama oma keha raami. 
• ratsanik säilitab vertikaalse istaku. Tahapoole nõjatuv ratsanik sunnib hobust pigem seljast nõgusaks minema ning takistab ratsaniku puusadel hobuse seljaga koos liikumist, samuti ilmneb tahapoole nõjatumisel ka alusetu ratsmekontakti suurenemine. Ratsaniku käed peavad justkui pakkuma hobusele seda kontakti mille poole ta tahab pürgida.

Tahaksid veel lugeda?
Kes soovib veel oma teadmisi parandada ja silma treenida, siis soovitan lugeda Gerd Heuschmanni raamatut "Tug of War" ("Finger in der Wunde") või töötada läbi Theresa Sandini "Sustainable Dressage" kodulehekülg.

Kokkuvõtteks
Nagu Theresa Sandini kodulehekülje pealkiri viitab: hea ratsutamine/ratsastus on jätkusuutlik ja hobust/inimest säästev. See aitab ja arendab hobuse nõrku külgi ning võimaldab meil treenida harmoonias. 

Häid treeninguid!
Eda